• Lapsetoetus pere esimesele ja teisele lapsele tõuseb 55 euroni.

2018. aastal on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 55 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. Lisainfo

• Kehtestatakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus

1. märtsist 2018 makstakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetust, mis on 1000 eurot kuus ühele vanemale kuni laste 18-kuuseks saamiseni.

• Vanemahüvitise maksmise ajal on võimalik teenida senisest suuremat töist tulu (alates 1. märts 2018)

Vanemahüvitise maksmise ajal on võimalik teenida töist tulu kuni pool vanemahüvitise ülempiirist (2018. aastal 1544 eurot kalendrikuus), ilma et hüvitist vähendataks. Kui inimene teenib samal ajal suuremas summas töist tulu, kui 1544 eurot, lahutatakse tema vanemahüvitisest sissetulekupiiri (ehk 1544 eurot) ületav tuluosa, mis on jagatud kahega. Kui vähendatud vanemahüvitis on väiksem kui hüvitise määr (2018. aastal 470 eurot), makstakse vanemahüvitist hüvitise määra suuruses. Muudatus jõustub 1. märtsist.

• Retseptiravimid muutuvad suurte ravimikuludega inimeste jaoks taskukohasemaks

Täiendava ravimihüvitise eesmärk on parandada ravimite kättesaadavust kõrgendatud ravimivajaduse ja suurte ravimikuludega nimeste jaoks, hüvitades nende ravimitele tehtud kulutusi senisest oluliselt rohkem. Uue ravimihüvitise süsteemi loomisega hakatakse maksma täiendavat ravimihüvitist kulutustest, mis ületavad 100 eurot. Kulutustelt vahemikus 100-300 eurot saab hüvitist 50% ulatuses ning 300 eurot ületavate kulutuste puhul 90% ulatuses. Hüvitist hakatakse arvestama automaatselt apteegis ravimite ostmisel. Lisainfo

• Täiskasvanute hambaravihüvitis tõuseb 40 euroni

Täiskasvanute hambaravihüvitis tõuseb seniselt 30 eurolt 40 euroni. Lisaks hakkavad suuremat, 85-eurost hüvitist saama ka keerukate haigustega inimesed, kellele on hambaravi vajadus suurem (diabeet ja autoimmuunhaigus Sjögreni sündroom). Lisainfo

• Proteesihüvitist saab uuest aastast kasutada haigekassa partnerite juures

Uuest aastast saab 260-eurost hambaproteesihüvitist kasutada haigekassa lepingupartnerite juures. See tähendab, et hüvitis arvestatakse arsti juures kohapeal ning hüvitist tagantjärele taotlema ei pea. Hambaarst lähtub hüvitise pakkumisel oma hinnakirjast. Lisainfo

• Viljatusravi ravimeid hakatakse hüvitama apteegis kohapeal

Uuest aastast hakatakse kunstliku viljastamise ravimeid hüvitama apteegis ravimi ostmisel ning kaob vajadus hüvitise taotlemiseks tagantjärele. Lisainfo

• Toimetulekutoetuse regulatsioon muutub paindlikumaks ja toimetulekupiir tõuseb

Toimetulekutoetuse regulatsioon muutub paindlikumaks, et soodustada toimetulekutoetuse saajate tööle asumist, lisaks tõuseb toimetulekupiir täiskasvanutel seniselt 130 eurolt 140 euroni ja lastel 168 euroni kuus. Prognoosi kohaselt väheneb leibkondade absoluutse vaesuse määr kuni 2,8 protsendipunkti. Lisainfo

• Pensionide kasvuks on prognoositud 6,3%

Näiteks keskmine pension (44 aastase staažiga vanaduspension) kasvab 2018. aastal eelduslikult 416 eurolt 442 eurole ehk 6,3 protsenti.

• Eesti ja Austraalia vahel jõustub sotsiaalkindlustusleping

Kahe riigi vahel sõlmitud leping tagab, et kodumaal välja teenitud riikliku pensioni maksmist jätkatakse ka siis, kui inimene kolib Eestist Austraaliasse või vastupidi. Samuti liidetakse vajadusel edaspidi mõlemas riigis omandatud pensionistaažid. Näiteks Eestis töötatud viis aastat ja Austraalias töötatud kümme aastat võetakse Eesti vanaduspensioni õiguse tekkimisel arvesse kui 15 aastat pensionistaaži. Sealjuures maksab kumbki riik pensioni proportsionaalselt oma
territooriumil omandatud staažide eest.

• Vanaduspensione hakatakse eksportima ülemaailmselt

2018. aasta algusest makstakse Eesti vanaduspensione välja üle maailma, kuid selleks on vajalik Eestis omandatud pensionistaaž 15 aastat. Seega kaotatakse pensionite maksmisel senised elukohapiirangud ja pensionide maksmine laieneb kõikidesse riikidesse. Samas ei maksta kolmandatesse riikidesse töövõimetuspensione (kuna need asenduvad töövõimetoetusega) ega rahvapensione.

• Riik toetab matuste korraldamist

Riik toetab matuste korraldamist lahkunute puhul 250 euro ulatuses ning eraldab vastavad vahendid kohalikele omavalitsustele.

• Tööandjad saavad tuge alaealistele töökogemuse pakkumiseks

2018. aastal on tööandjatel võimalik taotleda töötukassast toetust alaealistele töökogemuse andmiseks. Toetuse suurus on 30% tööle võetava alaealise bruto töötasust ning kokku on tuleva aasta eelarves planeeritud selleks 3,87 miljonit eurot. Meedet rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi toetuse „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ vahenditest.

• Äriühingu juhid saavad õiguse töötuskindlustushüvitisele

Äriühingu juhtidele, kes ei saa tasu ja on kaotanud palgatöö, tagatakse õigus saada töötuskindlustushüvitist ja abi töö leidmisel võrdselt teiste töötutega.

Uued ja paremad teenused

• Kümned tuhanded inimesed pääsevad kiiremini arsti juurde

Tervishoiu reformi tulemusel lisandub haigekassa eelarvesse tuleval aastal 34 miljonit eurot, millega rahastatakse ligi 140 000 uut ravijuhtu, sh 7000 operatsiooni rohkem kui tänavu. Lisanduvad mitmed võimalused vähi ennetamiseks ja raviks, paraneb laste ja mitmete raskete haiguste ravimite ja ravi kättesaadavus. Uue teenusena rahastab haigekassa alates 2018. aastast ka digitaalset dermatoskoopiat nahavähi avastamiseks. Lisainfo

• Rinnavähi sõeluuringu sihtrühm laieneb

Alates 2018. aastast kutsutakse rinnavähi varaseks avastamiseks msõeluuringule ka 68- ja 69-aastased naised sünniaastatega 1949 ja 1950. Kokku kuulub 2018 a. rinnavähi sõeluuringusse üheksa gruppi: 1949, 1950, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966 ja 1968 aastatel sündinud
naised. Lisainfo

• Paraneb ligipääs sotsiaalse rehabilitatsioonile ning lepitusele

Õigusrikkumisi toime pannud laste kohtlemine muudetakse teole ,reageerivast lapse abivajaduse põhiseks. Selleks osutatakse lastele sotsiaalset rehabilitatsiooni ja lepitusteenust ning vajadusel ööpäevaringset tuge senisest suuremas mahus. Kohalik omavalitsus saab alates 2018. aastast suunata lapsi otse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele. Laieneb ka lepitusteenuse sihtrühm ning edaspidi on teenust õigustatud saama ka alla 14-aastased süüteo toime pannud lapsed. Lisainfo

• Raske ja sügava puudega lapsed saavad vanemate tööl käimist toetavaid tugiteenuseid

Suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-aastastele lastele pakutakse lapsehoiu- ja tugiisikuteenust ning toetava teenusena transporditeenuste Euroopa Sotsiaalfondi toel. Tugiteenused on kättesaadavad kõigile raske ja sügava puudega lastele, kelle teenusevajadus on hinnatud, kas kohaliku omavalitsusüksuse lastekaitse/sotsiaaltöö spetsialisti poolt või teenuste vajadus on kirjas rehabilitatsiooniplaanis.

• Raske ja sügava intellektihäirega täisealistele luuakse päeva- ja nädalahoid

Suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavatel raske või sügava intellektihäirega täiskasvanutel on võimalus saada migapäevaelu toetamise teenust ühes kuus kuni 21 ööpäeva. Teenus aitab vähendada lähedaste hoolduskoormust ning annab intellektihäirega täisealisele võimaluse elada oma kodus. Lisainfo

• Asendushoolduses suureneb perepõhise hoolduse osatähtsus ning asendushoolduselt elluastujate tugisüsteem paraneb

Senised asenduskoduteenus ja perekonnas hooldamine kujundatakse ümber asendus- ja järelhooldusteenuseks ning teenuste korraldamine ja rahastamine antakse üle kohalikele omavalitsustele. Hooldusperede hindamise ja üleriikliku ülevaate koondamisega tegeleb edaspidi Sotsiaalkindlustusamet. Lisandub kohaliku omavalitsuse poolt hoolduspere vanema toetamine nelja lapse hooldamisel töölepingu seaduses sätestatud töötasu alammääras ning vähemate laste hooldamisel proportsionaalselt laste arvule.

• Riik hakkab pakkuma mitut olulist vaktsiini

Kasutusele võetakse uus väikelaste liitvaktsiin, millega saab samaaegselt vaktsineerida kuue erineva haiguse vastu — difteeria, teetanus, läkaköha, lastehalvatustõbi, b-tüübi hemofiilusnakkus ja B-viirushepatiit. Seni vaktsineeriti B-viirushepatiidi vastu kolme erineva vaktsiiniannusega. Uue liitvaktsiiniga väheneb väikelapseeas tehtavate vaktsiinisüstete arv ning vaktsineerimist alustatakse alles 3 kuu vanuselt.. Lisaks hakatakse alates 2018. aastast pakkuma 12-14 aastastele tütarlastele tasuta HPV ehk inimese papilloomiviiruse vastast vaktsiini, mis aitab ennetada emakakaelavähki. Lisainfo

• Mittetöötavad ja -õppivad noored saavad tuge tööturule ja haridusse naasmiseks

Eesmärk on võimaldada kohalikel omavalitsustel jõuda enda piirkonna 16-26-aastaste mittetöötavate ja mitteõppivate noorteni, aitamaks neil jõuda püsivalt tagasi tööturule või haridusse. Lisainfo

• Töötavad inimesed saavad riigi toel oskusi täiendada

Tuleval aastal on töötavatel inimestel võimalik suuremas mahus saada Eesti Töötukassa toel täiend- ja ümberõpet, sh astuda tasemeõppesse. Õppimisvõimalust pakutakse inimestele, kelle oskused on aegunud või muutunud puudulikuks, et aidata neil tööl püsida või töökohta vahetada. Lisainfo

• Töövaidluste lahendamine kiireneb ja lihtsustub

Kohtuväline töövaidluste lahendamine kiireneb ja lihtsustub uute võimalustega kirjaliku ja lepitusmenetluse ning kompromissi näol. Lisainfo

• Toetatakse uute lapsehoiukohtade loomist kuni 7-aastastele lastele

2018. aasta alguses avanevaks teiseks taotlusvooruks on Euroopa Sotsiaalfondist ette nähtud 2,5 miljonit eurot lapsehoiukohtade loomiseks. Muuhulgas toetakse ka eriilmeliste lapsehoiukohtade loomist, mis vastavad piirkonna perede tööajakorraldusele ja spetsiifilisematele vajadustele, näiteks hoiukohad erivajadustega lastele, ebastandardsetel aegadel töötavad hoiukohad ning tööandja juures asuvad või võõrkeelsed hoiukohad.

• Raske puudega laste vanemad saavad õiguse õppelaenu riigipoolsele kustutamisele

1.jaanuarist saavad õiguse õppelaenu riigipoolsele kustutamisele ka raske puudega laste vanemad ning senisest lihtsamaks ja kiiremaks muutub õppelaenu kustutamise menetlus. Praegu on õigus õppelaenu kustutamisele sügava puudega laste vanematel ja puuduva töövõimega inimestel.

Alampalk tõuseb 470 euroni

Alampalk, millega on seotud mitmed teised tulud ja kulud, tõuseb 2017. aastast 40 euro võrra ehk 470 euroni.

Riigikogu kiitis heaks üksi elava pensionääri toetuse

Riigikogu kiitis heaks seaduse, millega kehtestatakse üksi elava pensionäri toetus. Toetuse suuruseks on 2017. aastal 115 eurot.

Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse kohaselt hakkavad üksi elava pensionäri toetust saama vanaduspensioniikka jõudnud inimesed, kes on enne toetuse väljamaksmist elanud kuus kuud üksi ja kelle netopension on tuleval aastal alla 470 euro (ehk alla 1,2-kordset keskmist pensioni). Andmed võetakse rahvastikuregistrist perioodi 1. aprill kuni 30. september kohta.
Toetus makstakse välja üks kord aastas oktoobris. Pensionär ei pea toetust ise taotlema, vaid selle määrab sotsiaalkindlustusamet pärast andmete kontrollimist.

Toetuse maksmisel ei arvestata, kas vanaduspensioniealine inimene töötab või ei tööta, samuti ei arvestata talle makstavaid muid sotsiaaltoetusi ja tulusid. Töine tulu jäetakse arvestamata selleks, et soodustada vanaduspensionieas töötamist, sealhulgas osalise koormusega. Pensionäritoetust ei maksustata tulumaksuga ja makstud toetust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka.

Peretoetused kasvavad

Riik tõstab alates 01.07.2017 kolme ja enama lapsega perede toetuse 300 eurole kuus ning seitsme ja enama lapsega perede toetuse 400 eurole kuus. Perekond, kus kasvab kolm kuni kuus last, saab lisaks olemasolevale lapsetoetusele (esimese kahe lapse eest 50 eurot ja iga järgneva eest 100 eurot) veel 300 eurot kuus. Kui peres on seitse või enam last, annab riik juurde 400 eurot kuus. 

Vastavalt uuele riiklikule elatisabiskeemile makstakse 100 euro ulatuses toetust lapsele, kelle lahuselavalt vanemalt on kohtuotsusega välja mõistetud elatis, kuid kes ei täida maksmise kohustust. Riik tagab lapsele igakuiselt 100-eurose elatisabi laekumise, mis nõutakse sisse elatisabi võlglaselt. 

Maksuvaba tulu suureneb

Uuest aastast suureneb maksuvaba tulu 2160 euroni aastas ehk 180 euroni kuus. Seejuures ei tõuse laste ülalpidamisega seotud täiendav maksuvaba tulu, mis jääb endisele tasemele (154 eurot kuus ja 1848 eurot aastas.).

Eraisiku seisukohast ebasoodsa muudatusena võib välja tuua mahaarvamiste kogusumma vähendamise. Alates 2016. aastast vähendatakse füüsilise isiku maksustatavast tulust lubatud mahaarvamiste kogusummat 1920 eurolt 1200 eurole. Muudatus puudutab alates 2016. aastast eluasemelaenu intresse, koolituskulusid ning heategevuslikke kingitusi ja annetusi. Samuti ei saa sellest aastast koolituskuludena tulust maha arvata autokooli ega täiskasvanute huvikoolituse kulusid.

Hambahüvitis täiskasvanutele

Juulist saavad täiskasvanud ravikindlustatud hambaravihüvitist kuni 30 eurot aastas. Praegu rahalist hüvitist saavate inimeste (vanadus- ja töötuvõimetuspensionärid, osalised või puuduva töövõimega isikud, üle 63-aastased, rasedad, alla üheaastaste laste emad ning suurenenud hambaravivajadusega patsiendid) hüvitist suurendatakse 85 euroni aastas. Eakatel jääb alles hambaproteesihüvitis 255,65 eurot kolme aasta peale.

Lähetuse päevaraha tõuseb

Tihti reisivatel töötajatel tasub teada, et välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära suurendatakse seniselt 32 eurolt 50 euroni. Kui lähetus kestab kauem kui 15 päeva või on mitu lähetust samas kalendrikuus, on edasiste päevade eest päevaraha maksuvaba piirmäär jätkuvalt 32 eurot.

Tõusevad nii pensionid kui pensioniiga

Üldine pensioniiga Eestis on praegu meestel 63 aastat ja naistel 62,5 aastat. Meeste ja naiste pensioniea ühtlustamiseks hakkab 2016. aastast kehtima ka naistele pensioniiga alates 63. eluaastast.

Olulisemad muudatused alates 1. jaanuarist 2017:

• Uuest aastast on tunnitasu alammäär 2,78 eurot ja kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 470 eurot;
• Maksuvaba tulu ülempiir tõuseb 170 eurolt 180 euroni kuus (2160 eurot aastas);
• Lapsetoetus pere esimesele ja teisele lapsele tõuseb 50 eurolt 55 euroni;
• Vanemahüvitise määr on 430 eurot, ülempiiriks on üle-eelmise aasta kolmekordne keskmine palk ehk 2907,15 eurot;
• Toimetulekutoetus 130 eurot;
• Töötutoetuse päevamäär tõuseb 4,86 euroni ehk ligi 150,66 euroni kuus;
• Rahvapensioni määr on 167,40 eurot kuus
• Keskmine vanaduspension tõuseb 5 % ehk ligikaudu 416,00 euroni. Keskmine vanaduspension jääb maksuvabaks, selleks tõuseb täiendav maksuvaba tulu seniselt 225,00 eurolt 236,00 eurole.

Rahva- ja vanaduspension

• Vanaduspensioni alaliigid
• Väljateenitud aastate pension
• Eripensionid

Rahvapension ja vanaduspension moodustavad pensionisüsteemi I samba. I samba pension on riigi poolt tagatud.

Rahvapension on miinimum pension nendele, kellel ei teki õigust tööpanusest sõltuvale pensionile. Rahvapensioni määr on 167,40 eurot kuus.

Vanaduspension on tööpanusest sõltuv pension, mida arvutatakse teie tööstaaži aastate ja pensioni kindlustusosaku põhjal.

• Vaadake oma pensionikindlustusstaaži ja kindlustusosakut pensionikindlustuse registri teatise teenusega.
• Vaadake ka, kuidas on teile arvestatud pension, toetused ja hüvitised.

Pensioni makstakse iga kuu 5. kuupäeval. Kui pangaülekande päev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse maksepäevaks puhkepäevale eelnev tööpäev.

Pensioniiga

Kehtiv üldine vanaduspensioniiga meestele on 63 aastat. Praegu kestab veel nn üleminekuaeg, mis tähendab, et naiste pensioniiga 63. eluaastast hakkab kehtima alates 2016. aastast.

7. aprillil 2010 võttis riigikogu vastu riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise, millega kehtestatakse vanaduspensioniüldiseks eaks 65 aastat. Alates 2017. aastast kohaldatakse üleminekuaeg 1954.–1960. aastal sündinud inimestele, kelle pensioniiga kasvab astmeliselt 3 kuud iga järgmise sünniaasta kohta ja jõuab 65 aastani 2026. aastaks. Muudatus jõustub 01.01.2017.

Riiklikku pensioni makstakse töötavate inimeste palgast arvestatud sotsiaalmaksust. Tulevane pension sõltub seega töötavate ja pensionil olevate inimeste hulgast sel ajal, kui te olete pensionär. Tööandjad maksavad 33% töötaja palgast sotsiaalmaksuks, millest 13% läheb ravikindlustuseks ja 20% praeguste pensionäride pensionideks.

Vanaduspensioni alaliigid

Vanaduspensioni alaliigid on:

• ennetähtaegne vanaduspension
• edasilükatud vanaduspension
• soodustingimustel vanaduspension

Ennetähtaegse vanaduspensioni saamise õigus on teil 3 aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist, kui olete Eestis kogunud vähemalt 15 aastat pensionistaaži. Ennetäheaegselt saab pensionile minna Eesti alaline elanik ja tähtajalise elamisloa ja elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane. Ennetähtaegset vanaduspensioni suurust vähendatakse 0,4 protsendi võrra iga kuu eest, mis on jäänud isiku vanaduspensioniikka jõudmiseni.

Kui soovite ennetähtaegselt pensionile minna, täitke pensioniavaldus ja saatke see sotsiaalkindlustusametile (vaadake juhtnööre tabeli all).

Edasilükatud vanaduspensionile võite minna mis tahes ajal pärast vanaduspensionile õiguse tekkimist. See tähendab, et vanaduspensionile minemise vanuse saabudes ei lähe te pensionile ega lase endale pensioni määrata, vaid näiteks töötate edasi. Edasilükatud vanaduspensioni suurendatakse 0,9% võrra iga kuu eest, mis on möödunud isiku jõudmisest vanaduspensioniikka.

Kui soovite vanaduspensionile minna, täitke pensioniavaldus ja saatke see sotsiaalkindlustusametile (vaadake juhtnööre tabeli all).

Soodustingimustel vanaduspensionile on õigus:

NB! Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvata osalise tööajaga töötatud aega.

Kui soovite soodustingimustel vanaduspensioni taotleda, täitke pensioniavaldus ja saatke see sotsiaalkindlustusametile.

Avalduse võite:

• saata e-postiga digiallkirjastatult (info@sotsiaalkindlustusamet.ee)
• saata postiga (piirkondlikku klienditeenindusse) või
• viia sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse (saab täita ka kohapeal).

Väljateenitud aastate pension

Õigus väljateenitud aastate pensionile on töötajatel, kes teevad sellist tööd, millega kaasneb enne vanaduspensioniikka jõudmist töövõime kaotus või vähenemine, mis takistab sellel tööl töötamise jätkamist.

Väljateenitud aastate pensionile on õigus:

• politseiametnikel, päästeteenistujatel ning vanglaametnikel
• mõne kategooria tsiviillennundustöötajatel ja katselenduritel
• allmaa- ja pealmaa(mäe)töödel töötajatel
• mere- ja jõelaevastiku ning kalalaevastiku laevade ujuvkoosseisu mõnedel kutsealadel ja ametikohtadel töötajatel
• tekstiilitööstuse töötajatel
• asenduskodude, erivajadusega inimeste õppeasutuste ja haigete laste asutuste pedagoogidel
• riigi-, munitsipaal- ja eraetendusasutuse, sihtasutusena tegutseva etendusasutuse ja rahvusooperi teatud kategooriate artistidel
• inimese immuunpuudulikkuse (aidsi) viirusega nakatunud meditsiinitöötajatel
• linnasiseste regulaarliinide ühissõidukijuhtidel.

Väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka ei arvata osalise tööajaga töötamise aega. Pension määratakse inimesele, kellel on vähemalt 15-aastane Eestis omandatud pensionistaaž. Pension määratakse pensionitaotluse esitamise päevast.

Kui soovite taotleda väljateenitud aastate pensioni, täitke pensioniavaldus ja saatke see sotsiaalkindlustusametile.

Avalduse võite:

• saata e-postiga digiallkirjastatult (info@sotsiaalkindlustusamet.ee)
• saata postiga (piirkondlikku klienditeenindusse) või
• viiasotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse (saab täita ka kohapeal).

Eripensionid

Sotsiaalkindlustusameti kaudu saavad eriseaduste alusel määratavaid pensione järgmiste kutsealade töötajad:

• politseiametnikud
• prokurörid
• kohtunikud
• riigikontrolli ametnikud
• õiguskantsler
• kaitseväelased
• päästeteenistujad
• avaliku teenistuse ametnikud.

Kui soovite taotleda eriseaduste alusel pensioni, täitke pensioniavaldus ja saatke see sotsiaalkindlustusametile.

Teksti koostanud sotsiaalkindlustusamet
Viimati muudetud: 7. august 2015

Matusetoetuse saajate ring laieneb

Taastatakse riikliku matusetoetuse maksmine majanduslikult vähekindlustatud peredele.

Toetust makstakse matusekorraldajale, kelle pere sai toimetulekutoetust vähemalt ühel kuul viimase 12 kuu jooksul.

Matusetoetuse suurus tõuseb 250 euroni. See kehtib ka kohalikele omavalitsustele, kes matavad omasteta inimesi.

Jõulud Saare Kodus – 2015

[Show slideshow]

Inimese elu on kui ringkäik maa peal. See algab inimese sünniga ja lõppeb kahjuks surmaga. Uue elu algus on väga meeldiv ja oodatud sündmus nii vanematele, vanavanaematele kui ka kõikidele teistele lähedastele. Sünnihetkel on lapsevanemad oma parimas eas ja ka vanavanemad on reeglina nooremapoolsed ning täisväärtuslikku elu elavad inimesed.

Sündides on laps abitu ning vanematest sõltuvaks jääb ta pikkadeks aastateks. Laps vajab pidevat hoolitsust ja temaga tegelemine võtab suure osa lapsevanemate vabast ajast. Lapsega on vaja tegelda nii päeval kui öösel. Väga tähtsal kohal on hoolitsus puhtuse ja hügieeni eest. Samuti on lapse arengus tähtsal kohal regulaarne toitumine. Inimlapsest ei kasvaks täisväärtuslikku maailmakodanikku, kui ei oleks pidevat sotsiaalset läbikäimist algselt oma pereliikmetega, hiljem juba lasteaedades ja erinevates kooli astmetes. Kõik see on vajalik, et toimuks pidev lapse arenemine.

Aja jooksul suureneb uuel ilmakodanikul eneseteadvus ning kasvab välja isiksus. Väheneb vajadus pidevalt kellelegi teisele toetuda ja abi saada, seetõttu muutub ka suhtlus vanematega. Vanavanemad ei tule enam meelde nii tihti kui varem, vaid ainult sünnipäevadel ja pühadel, kuna elutempo muutub üha kiiremaks. Uuema aja noortel on küll sadu  nn „näoraamatu“ tuttavaid ja sõpru, kellega suhelda üle võrgu, aga pere ja lähemad sugulased on jäänud tihti võõraks. Aja jooksul tekib olukord, kus pole enam ühtehoidvat kogukonda, kes käiks üksteisel abiks erinevate elus tekkivate murede ja ka rõõmude hetkedel.

Praegusel ajastul pole alles kogukondi, kes vastutaksid üksteise elu ja käekäigu eest oma elu ajal. Varasemalt oli inimeste elu väga raske. Inimesed sõltusid üksteisest. Mees ( peremees ) tegi tööd ja sellest said söönuks terve pere ning ka elamine saadi soojaks. Naise ( perenaine ) ülesanne oli elamise korrashoid ja pere tagavaradel silma peal hoidmine, samuti laste kasvatamine. Naise kohustus oli ka põllul tööd tegevale mehele leiva viimine. Peres elasid ka vanavanemad, kes nooremas eas osalesid aktiivselt kõikides igapäevatöödes. Vananedes vaadati noorema pere laste järele. Aastate möödudes kui vanavanemad jäid vanuse tõttu järjest põduramaks, hakati hoolitsema ühiselt ka nende eest, seda seniks kuni nende päevi jätkus. Nõnda eluratas veeres, inimestel oligi vaid oma talu ja töö ning jäädi väga paikseteks. Kogukonnas teadsid ja tundsid üksteist kõik, vajadusel aidati ja abistati. Ligimese austus oli tähtsal kohal, noorem austas alati vanemat ning üksi ei jäetud kedagi. Täpselt oli teada kõigi kogukonnaliikmete vajadused ja vajalik abi oli alati olemas. Keegi ei jäänud hoolitsusest ja abist ilma, vaatamata tema varanduslikule seisusele. Kogu vara oligi tema elu.

Eluajal ehitatu pärandati järgnevatele, mitte selleks, et tuleks suur rikkus, aga selleks, et ära elada. Arusaadav, et teise ilma kaasa ei panda ju midagi. Tänapäeval on olukord muutunud. Kõik on väga materiaalseks muutunud. Kui pole vara pole ka just-kui inimest ja tema vajadusi. Elame ajal, kus tänaseks vanuri ikka jõudnud inimesed ei kuulu justkui kellelegi. Me kõik teame väga töökaid ja oma eluajal ilma pahedeta elanud kodanikke, kes pole kunagi tekitanud  teistele inimestele probleeme. Täna on need kodanikud tihti maha jäetud oma nooremate pereliikmete ja ka sugulaste poolt. Põhjuseks see, et nad on kõik oma tööviljad valel ajal tootnud ning seetõttu on nad materiaalselt kindlustamata. Neil pole tihti oma eluasetki, mida pärandada või müüa. On ka olukordi, et elatakse sellises piirkonnas, kus pole vanurite nooruspõlves ehitatud hoonetel mitte mingitki väärtust. Tööiga on möödunud sotsialismi ajal ja seetõttu on inimeste pensionid naeruväärsed. Pension on tänapäeval selline, mis ei võimalda vanu eluruume renoveerida, rääkimata nende vahetusest uuema ja kvaliteetsema elamispinna vastu. Nooremad generatsioonid ei ole nõus sama viletsates tingimustes elama ja äärealadel sandikopikate eest töötama. Seepärast ongi noored maapiirkondadest lahkunud ja järele on jäänud vanurid, keda külastatakse paremal juhul, vaid sünnipäevade ja pühade ajal. Nii ei tea nooremad pereliikmed oma vanemate ja vanavanemate elu-olu ja tervise seisundist aastaid.

Eestlasel pole ka kommet kurta oma tervise üle enne kui on liiga hilja. Inimesest ja nende tervisest ongi kõige lihtsam aru saada teda pidevalt jälgides. Vahel ta poetab kellegile mõne fraasi oma tervisest. Koos elades on lihtne kokku laduda pusle, kus pildi nimeks ongi tervis ja eluea pikkus. Me ei saa distantsilt autot juhida, nii ei saa me ka inimest aidata kui me ei kohtu ja ei suhtle. Tihti saavad vanemas eas probleemid alguse valest toitumisest. Vanurite sissetulekud on viletsad ning seetõttu  ei ole võimalusi valmistada või osta omale täisväärtulikku ja vajaminevat toitu. Samuti töö jõudluse kaoga kaob ka oskus kvaliteetselt toitu valmistada. Kokkuhoiu mõttes süüakse ära kõik jäägid, mis on vanuri tervise seisukohalt väga vale lähenemine. Aga sõjajärgne põlvkond on kokkuhoidlikult elamisega harjunud. Nad on nõus ära sööma ka kartulikoored kui vaja. Seda tihti selleks, et saaks kokku hoida mõne sendi, et aidata ka enda nooremaid põlvkondi, näiteks, et keegi saaks endale uue auto liisida. Tihti mõtlevad vanurid, et neil on ju nagunii raske ja et noored ei peaks nii palju kannatama kui eakamad. Aja jooksul, mil vanur elab üksi, tekib käega löömise tunne. Tekivad mõtted, et teda pole enam kellelegi vaja. Eaka funktsioon on olematu, ta ei liigu palju ning ei suuda kedagi aidata. Tekib frustratsioon ja inimene kapseldub,  kaob sotsiaalne suhtlus. Tihti tekivad vanemas eas eriarvamused noorematega, ei mõisteta üksteist enam nii nagu varem. Nõnda kasvatakse lahku, kus tihtipeale ei taheta üksteist tundagi. Päevad veerevad, haigused süvenevad, hügieen ja kodukord lagunevad. Inimesed muutuvad tundmatuseni. Aastate möödudes ei tunta üksteist enam äragi. Selle kõige tagajärjel eluiga kindlasti ei pikene, vaid väheneb.

Enamus peredes oma vanureid ikkagi austatakse ja neist hoolitakse. Austus ja hoolimine võiks olla elukestev, seega keegi perekonnast peaks oma pere vanema generatsiooniga pidevalt tegelema. Kõik on oluliselt lihtsam kui vanurid on hea tervise juures ja nende eest hoolitsemine ei nõua eri teadmisi ja vahendeid. Õhtul ühise õhtusöögi ajal pole vahet, kas katta laud 4 või 6 inimesele, samuti ei tee pesumasin vahet, kui mitu voodipesu pesema peab. Probleemid tekivad siis kui vanuritel tekivad erivajadused. Seda eriti juhul, kui noorem ja vanem generatsioon ei ela koos, ühises elamus või korteris. Tekib meeletu logistiline ja füüsiline koormus kui üks vanavanematest peaks vajama hooldust. Tavaliselt on aga peres rohkem vanureid. See aga tähendaks hooldajale pereliikmele täiskohaga tööd vanuri hooldamisel. Sealjuures väga madala töötasuga, mille katab peamiselt vanuri pension ja puuderaha. Hooldajale veel lisaks töötuabiraha. Need summad ei kata isegi minimaalselt vajaminevaid hooldusvahendeid ja hügieenitarbeid. Kuna hooldaja peab tegema väga rasket füüsilist ja psüühiliselt tööd, siis on ka tema tervis tõsises ohus. Lisaks õpitud kvalifikatsiooni kaotus endises töökohas. Isegi paari aasta möödumisel uuesti tööle asuda on keeruline, kui mitte võimatu, sest maailm on selleks ajaks liialt muutunud ja töötaja oskused kadunud.

Tavaliselt vajab vanur väga pika ajalist hooldust, hoolitsust ja ka põetust. Seda just inimese eluea pikkuse mõttes. 5-10 aastat kedagi hooldada on pikk aeg. Samas pole ka harvad olukorrad, kus hooldus on kestnud oluliselt kauem. Pole olemas inimest, kes endale sellist kohustust sooviks. Hooldust vajab inimene igapäevaselt. Seetõttu kaovad hooldava pereliikme võimalused suhelda oma tutvusringiga, pole võimalik reisida ja külastada kultuuriüritusi, mille tõttu võib tekkida stress ja meeletu füüsiline väsimus. Samuti ei ole kedagi meist koolitatud vanurit hooldama ja ravima. Pole olemas kodu, kuhu mahuksid ära kõik erivahendid vanuri ruumis liikumiseks ja pesemiseks. Tavaliselt ei mahu hoonetes liikuma ratastooliga, rääkimata ratastooliga san.ruumidesse sisenemisest. Vanuri hooldamise juures ei piisa tava mõistes kasutatavatest hügieenivahenditest. Tänapäeval on olemas tohututes kogustes erinevaid tarbeid, et hooldatava elu mugavamaks muuta. Enamus vahendeid ole apteekidest saadavad, kuna tegemist on spetsiaalselt väljatöötatud toodetega, mille kasutamine vajab eri teadmisi ja mida hooldekodude töötajatele jagatakse vaid koolitustel. Samuti väga tähtsal kohal on toitumine. Inimese toitumis vajadused muutuvad tema ea ja ka tervisliku seisundi tõttu. Kodustes tingimustes pole võimalik valmistada toitu kõiki aspekte silmas pidades.

Väljapääs suurest probleemide ahelast oleks võimaluse leidmine vanuri paigutamiseks hooldusteenust pakkuvasse asutusse. Tänapäeval on Eestis tegutsevad asutused heal tasemel. Nende tegevust kontrollivad erinevad riiklikud järelvalveasutused, nagu päästeamet, vet.amet, tervisekaitse, töökaitse. Ka ajakirjandusel on oma osakaal kvaliteedi nõuete täitmise juures. Ei soovi ükski hooldekodu sattuda negatiivse infoga ajakirjanduse veergudele. Tänapäevases hooldusasutuses on täidetud kõiki põhilisi euronõudeid, nii ehituste-, kui ka kommunikatsioonide paigalduse juures.

Kuna hooldusasutuses tegeldakse inimese heaolu parandamisega, siis on suur rõhk pandud personalile. Personal on valitud peamiselt heade inimlike omaduste ja vajamineva empaatiavõime põhjal. Nad peavad austama ja pühendunult suhtuma ligimesse ja tema probleemidesse. Hooldustöötajad peavad tegema rasket, aga vajalikku tööd, hoolitseda tuleb puhtuse ja hügieeni eest ning vajadusel toitma vanurit. Vanurit tuleks aidata kõikide probleemide korral. Olulisel kohal on ka sotsiaalne suhtlus. Hooldekodu on nagu suur kodu, ainult võimalused on kodust suuremad. Kuna hooldekodul on võimalik hankida erinevatelt tootjatelt kogu hinnakirjas olevat kaupa, siis on kõik vajalikud vahendid inimese hoolduseks kogu aeg kohapeal olemas. Sama käib ka toitlustuse kohta. Arvestatakse iga inimese vajadusi ja ettekirjutatud dieeti. Vajadusel toidetakse vanurit, kes ise sellega hakkama ei saa. Inimeste pesemine käib regulaarselt, ruume koristatakse süstemaatiliselt iga päev. Valve on ööpäevane. Vajadusel kutsutakse arst või kiirabi. Suheldakse vanuri lähedastega, aidatakse dokumendide vormistamisel. Samuti abistatakse suhtlusel sotsiaalametiga, omavalitsustega, juristidega jne.

Hooldekodudesse sattunud inimeste eluiga on meie 10 aastasele praktikale tuginedes kindlasti pikenenud. Kodustes tingimustes väga halvasti hooldatud inimesed, kellel arstide arvates pole pikalt elada jäänud, on meie asutuses elanud aastaid ja veetnud meie juures meeldiva elusügise.  Samal ajal on vanuri nooremad pereliikmed saanud osaleda aktiivselt tööjõuturul, saanud tegelda oma hobidega ning võtnud aktiivselt osa ühiskondlikest üritustest, kultuuriüritustest ja majandustegevusest. Sissetulekud on seetõttu suuremad ja nooremad pereliikmed saavad aktiivselt osaleda õpingutel ja enda kvalifikatsiooni tõstmiseks vajalikel kursustel. Selle tulemusel paranevad tööoskused ja töökohtades on võimalik hõivata kõrgema töötasuga töökohti. Tulemuseks on sissetulekute suurenemine. Sissetulekute suurenedes on võimalik parandada elamistingimusi või investeerida tulu edasi erinevatesse projektidesse. Samal ajal kodune töökoormus väheneb ja tekkib puhkeaeg. Pole nii suurt füüsilist ja psüühilist pinget, kui oma lähedasi hooldades. Pikemas perspektiivis ei teki juurde erivajadustega kodanike, kelle tervis on ära rikutud oma enda kodustes tingimustes vanurit hooldades.